“Lugu vietnamlasest, kes elab Lätis”, Cao Viet Nguyen

Lk 1

1. Tere, minu nimi on Cao Viet Nguyen. Tulen Vietnamist. Mul on 10 aastat kogemust Lätis elamisest ja see siin on minu lugu. / Tulin Lätti 2003. aastal koos oma isa perega. Sel ajal oli välimaal töötamine ja õppimine paljude vietnamlaste unistuseks, sest nad arvasid, et saavad selle kaudu parema elu, hariduse ja teenivad rohkem raha / Inimesed küsivad minult alati – kus täpselt Läti asub? Esialgu ei suutnud ma isegi sellele küsimusele vastata. Alles hiljem sain teada, et Läti on väike riik Baltikumis Põhja-Euroopas. Sellest põhjapool asub Eesti ja lõunas Leedu. / Hei, ma ei leia, kus Läti asub! 2. Lätis elab vähe asiaate. Kui ma esmakordselt siia saabusin, pani minu välimus ja rahvus inimesi imestama. Vahel tundsin end isegi ahvina loomaaias. / Tal on loomulikult mustad juuksed. Ma tahan, et mu juuksed sellised oleksid! / Hmm... ta nahk on väga pruun. / Hei, vaata ta juukseid. Ta näeb välja nagu siil. / Hei, ütle midagi hiina keeles. 3. Ma ei olnud ainus, kes imestas selle üle, kuidas lätlased välismaalasi vastu võtsid. / Kaardi järgi oleme Riias / Kallis, oled sa kindel, et me pole Moskvas? / Hei, hiinlane! Chue Han tyu tyei... Ha ha ha... / Mina need hiinlased siin teevad? Idioti. 4. Peale teist maailmasõda ja nõukogude okupatsiooni Läti iseseisvus taastati aastal 1990. Selle tulemusena oli 27% Läti elanikkonnast venelased. Kuid vaikselt toimus konflikt nende vaadete ja elustiili vahel. See tekitas minus tihti suurt segadust. / Räägi läti keelt, igavene ülbe lehm! Sa elad siin juba 50 aastat, aga ei suuda läti keeles isegi „tere päevast!” öelda? Häbi sul olgu! / Sõida siit riigist välja ja küsi kelleltki, kas nad üldse teavad, kus Läti on? Vene keelest piisab kõigile, kes siin elavad!

Lk 2

1. Minu meelest on väiksel riigil ka oma väärtused. Loodus on Läti rikkus. Metsad, põllud ja imeline Daugava jõgi, mis voolab läbi kogu riigi. Need on Läti hingeks. 2. Lätis on palju festivale. Kõige populaarsem ja võrratum neist on laulu- ja tantsupidu. On imetlusväärne, et Läti on suutnud seda traditsiooni nii kaua hoida. Tuhanded lauljad ja tantsijad tulevad Riiga / Lihtsalt, et olla koos ja kogeda ühtsuse tunnet. 3. On imeline, kuidas lätlased hoiavad oma kunstitraditsioone, kui teised riigid neid vaikselt unustavad. / Siin teevad kunstnikud kõvasti tööd ja loovad märkimisväärseid teoseid. Nad ei väsi kunagi avastamast uusi meetodeid või õppimast uusi kunstistiile. 4. Peale pikka talve unistavad lätlased suvest ja traditsioonilisest suvise pööripäeva tähistamisest. Perekonnad tulevad kokku pärjad peas. Sel ööl ei maga keegi. Lauldakse traditsioonilisi laule ja tantsitakse tule ümber. 5. Joonistamine oli minu tugev külg. Otsustasin kunstnikuks saada ja läksin Ogre kunstikooli. Õppisin joonistamist ja maali direktor Peteris Aulmanise stuudios. / Alguses oli mul keelega raskusi. Ma ei saanud aru, mida ta mulle ütles. Aga ma vaatasin, kuidas ta joonistab. Isegi sõnadeta sain aru, mida ta minult ootab. / Näokuju on ümar nagu kera. 6. Keel oli minu jaoks kõige raskem. Kõik vaatasid mind veidra pilguga. Ma ei saanud aru, mida nad ütlevad. / Tajusin, et nende jaoks ei ole võõra lähedalolu mugav. 7. Kõik muutus halvemaks kui rassistid soovisid oma tundeid „väljendada”. / Siin elavad ainult lätlased ja venelased. Siin ei ole kohta hiinlastle! / Ma ei ole hiinlane. Ma olen vietnamlane. Ma elan ja õpin siin. Mu sõbrad on lätlased ja venelased. 8. Idioot! Kui ma sind veel näen, siis lasen su maha!

Lk 3

1. Ma ei suutnud ette kujutada, et sellel imeilusal maal on sellised inimesed. Aga ma ei saanud alla anda. Keele õppimine oli võti nende suhtumise muutmiseks. 2. Aja jooksul mu läti keel paranes. Mul oli rohkem sõpru ja kõik muutusid sõbralikumaks. / Hei, Kao! Kuidas läheb? 3. 2007. aastal pärast vaidlusi perekonnaga otsustasin omaette elama asuda. Mul ei olnud kuskil olla ja õpetaja Peteris pakkus elamisvõimalust oma stuudios ja vahetevahel tema õpilaste aitamist. Kas see polnud ime, et Läti perekond võttis mind omaks? Nüüd kutsun teda mitte ainult oma õpetajaks, vaid oma Läti isaks. 4. Ajalugu ja mütoloogia olid minu lemmikteemadeks. Mul oli huvi läti folkloori ja mütoloogia vastu. Mu lemmikraamatuks oli eepos Lāčplēsis, „Karutapja”. Raamatu autor on Andrejs Pumpurs. Ta kirjutas selle 19. sajandil. / Eepos räägib loo karutapjast kangelasest, kes juhtis lätlased võitlusesse saksa sissetungijate vastu 13. sajandil. Ta seisis vastu mustale rüütlile. Nad võitlesid kuni kukkusid Daugavasse. Räägitakse, et karutapja vaim on elus ja ta kaitseb oma rahvast tänaseni. / Sellest ajast alates on karutapja Läti rahvuskangelane. Ta sümboliseerib tugevust, vaprust ja vooruslikkust. Lugu temast andis mulle inspiratsiooni. Mul tekkis idee joonistada temast koomiksiraamat. 5. 2009. aastal lõpetasin Jan Rozentalsi kunstikooli diplomitööga „Karutapja kroonika”. Olin väga õnnelik oma esimese eduloo üle. 6. Palju õnne! Kahju, et see koomiks ei ole Lätis tuntud. Mis plaanid sul tulevikuks on? / Aitäh! Olen mõelnud ameerikasse koomiksikunsti õppima minna. Mulle meeldiks olla elukutseline koomiksikunstnik. 7. Siis sõitsin Ameerikasse San Fransiscosse, et viia ellu oma unistus.

Lk 4

1. Ameerika oli unistuste maa. Kõik oli nii kaasaegne ja aktiivne. Sukeldusin koomiksimaailma ja õppisin uusi asju, mida varem ei teadnud... Kuid siis mõistsin... „Võib-olla kõik siin ei olegi täiuslik?” 2. Oli üks reegel – isegi kui sa olid väga andekas, kuid ilma rahata, olid sa eikeegi. / Et siin kunsti õppida, on vaja 30 000 dollarit aastas. 3. Kas see tähendas, et vaid rikkad saavad kunstnikeks? Kas see pole ebaõiglane? Mu sõber Nick mõistis mu olukorda ja teadis, kuidas end tunnen. / Sa oled valmis, sest sul on eesmärk. Lihtsalt mine edasi. Pea meeles, et sa töötad kogu maailma jaoks. 4. Nickil oli õigus. Otsustasin Lätti tagasi tulla. Seal oli palju inimesi, keda armastasin. See oli koht, kus olin saanud oma esimese tunnustuse. Tahtsin omal jõul tõestada, et suudan unistused teoks teha. 5. Sel ajal seisid lätlased silmitsi nähtamatu vaenlasega – kriisiga. / Palun andke toiduraha. Mul on 5 last ja 2 koera. 6. Pikk võitlemine kriisiga väsitas inimesi ja poliitikud eirasid inimeste vajadusi. / Inimesed! Uskuge mind. Me peame rääkima, et Läti majanduslik olukord on oluliselt paranenud. See on Läti suur edulugu. 7. Edulool oli aga kõrge hind. Üle 30 000 lätlase lahkus kodumaalt. / Nägemiseni, Kao. Ma lähen Inglismaale. Leidsime sealt hästitasustatud töö! 8. Need, kes jäid, olid „sunnitud” väikse raha eest tööd rabama. / 300 dollarit koos maksudega. Kui sa ei ole rahul, siis lahku. / Aga maksud on 21%! Kuidas mina ja mu pere sellest elame? / Nad ei hooli meie olukorrast. 9. Samal ajal kui järjest enam lätlasi kodumaalt lahkus, tuli nende asemele välismaalasi. / Tere tulemast Lätti / Neil ei ole hiinalinna. Ehitame selle siia! 10. Inimesed ei olnud rahul olukorraga riigis. Nad väljendasid oma negatiivseid emotsioone ja viha internetis. / Kes armastab riiki, kus sind iga päev röövitakse? / Ma olen nõus. Kahjuks ei leia siin kedagi, kes teise arvamust kuulaks. / Lihtsalt vaata. Rikkad ja poliitikud teenivad tuhandeid dollareid kuus. Paljud neist ei maksa makse, aga väidavad, et meie oleme laisad, lihtsalt korjame sotsiaaltoetusi ning ei taha tööd teha. / Me rabame nagu orjad väikse tasu eest. See on põrgu! / Miks inimesed tänavatele ei lähe ja midagi muuta ei püüa? Inimesed ainult nurisevad, aga ei tee midagi. / Ma ei tunne, et see on enam minu riik. Pole lootust, pole raha.

Lk 5

1.Õppisin Riia kunstiakadeemias. Seal ei pidanud õpilased oma õpingute eest maksma. Arvasin, et mu elu kulgeb nii lihtsalt, aga eksisin. Mul ei olnud piisavalt raha elamiseks ja materjalide ostmiseks. Kaks aastat hiljem otsustasin kooli pooleli jätta. 2. Esimest korda elus tundsin raskust. Mu pere oli parema töö otsingul Lätist lahkunud. Mõned kunstistuudiod kutsusid mind enda juurde tööle, kuid ei saanud mulle kriisi tõttu eriti palju maksta. / Anna andeks, Kao. Meile ei antud projekti jaoks piisavalt raha. See on kõik, mis sulle praegu maksta saame. 3. Lätlastel oli palju eriarvamusi. / Me ei saa praegu keskmist palka tõsta. Peale järgmist aastat... võib-olla. Ära unusta, et Läti on suur edulugu. 4. Mu lapsed ei taha koju tulla. Nad väidavad, et teenivad mujal viis korda rohkem kui Lätis. Olen nii üksik. 5. Mind vallandati. Töötasin seal 10 aastat. Miks? 6. Me ei taha last saada. Vaata kui vaeselt me praegugi elame. Lastetoetused on nii väikesed. Ma ei taha, et meie lastel on halb elu nagu meil. 7. Hei. Joo seda! See aitab sul kõik unustada. Stalini auks! 8. Meie riigis on palju vargaid. Me kõik teame seda, aga ei suuda seda kuidagi muuta. 9. Miks on kunst ja kultuur nii olulised? Miks ma peaksin selliste asjade nimel makse maksma? 10. Miks on inimesed nii masendunud? Mu perekond toetab mind ja saan endale ilusaid riideid osta. Kas mind tuleks kadestada? 11. Plaan? Meil ei ole plaani. Ma ei tea, mida peale kooli teha... Ma... ei ole veel otsustanud. Vaatame. 12. Kõik on kallimaks läinud! Küte! Korter! Auto! Toit! Internet! See ajab mind hulluks! 13. Jah, Läti on väike riik, aga kas väike riik saab olla tugev? Läti on rasked ajad üle elanud, et iseseisvus kätte võidelda. 13. sajandil vallutasid Läti sakslased, hiljem poolakad, taanlased ja venelased. Sõjad räsisid seda maad mitmed aastad, kuid nad ei andnud alla. Alles 18. novembril 1918 said lätlased lõpuks oma iseseisvuse ja võisid end kutsuda vabaks rahvaks. / Ja 11. novembril 1919. aastal tõestasid lätlased oma tugevust, kui võitsid palju võimsama bolševike armee. Seda päeva kutsuvad lätlased karutapja päevaks. / Teise maailmasõja alguses okupeerisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Läti territooriumi. Unistus iseseisvast riigist hääbus vaikselt. Kuid lätlased tõusid taas ning 21. augustil 1991. aastal taastas Läti oma täieliku iseseisvuse. Me ei tohiks unustada, kui palju ohvreid on toodud selle maa ja vabaduse nimel. Me ei ela enam sõjas, aga me ei tunne end ikkagi vabana. Meist igaühel jääb puudu kannatlikkusest, vaprusest, voorusest ja siirusest, et kaitsta ja harida meie maad.

Seite 6

1. Täna elavad Lätis mitmed erinevad rahvad. Ma eeldan, et nad valisid Läti samal moel kui mina. Ei loe, kust sa tuled, milline on su nahavärv, kui me tunneme sidet selle maaga, oleme me koos nagu suur perekond. Igaühel Lätis on kohustus kaitsta seda riiki ja tugevdada Lätit. Mida me teha saame, on kohelda üksteist austusega. / Tere! Mina tulen Aafrikast. Mu naine on lätlane. Tahan siin oma äri alustada. / Mina olen lätlane. Elan siin, et kaitsta oma riiki nagu mu vanaisa seda tegi. / Tere, mina olen Türgist. Tahan lätlastele tutvustada türgi maiustusi. / Mina tulen Jaapanist. Mulle meeldib siin väga. Ma isegi õppisin selgeks mõned traditsioonilised laulud. / Olen rahvuselt venelane, aga sündisin ja kasvasin siin. See on mu kodumaa, mida armastan. 2. Paljud on alla andnud, aga mõned võitlevad veel. Nad ei ole ainult lätlased, vaid ka inimesed teistest riikidest. Neile meeldib Läti. Ja mulle? Ma ei taha alla anda. 3. Joonistan ikka seda lugu, mida alustasin – lugu karutapjast, lätlaste tugevuse võrdkujust. 4. Kuskil raskel ajal näed sa kedagi naeratamas. See on lootus. See annab meile jõudu taas tõusta. 5. Ja tema, minu kangelane, seisab ikka vabadussambal. 6. Kui ta seal seisab, tähendab see, et ta võitleb ja kaitseb oma emamaad. Ma usun, et iga lätlane võib olla tema sarnane. Tahaksin ühel päeval näha, et Läti on tugev ja õnnelik. / Paljud lahkuvad kodudest lootuste ja unistustega leida parem koht elamiseks, töötamiseks ja pere loomiseks. Tee, mille mina olen valinud, pole sugugi lihtne. Aga see viib mind elu tähenduse leidmise suunas. Ma tahan äratada karutapja iga lätlase südames ja muuta Lätit paremaks. / Ja selline ongi lugu vietnamlasest, kes elab Lätis.