„Õnnelik mitmekesisuses”, Dora Graur

Back

Next

Picture 2 of 2

Kokkuvõte

Lugu räägib afroameerika poisist, kes mängib esialgu üksi, sest keegi ei taha temaga mängida. Ta arvab, et see on seetõttu, et ta on teistsugune, ta on mustanahaline. Ema seletab talle, et inimesi ongi mitmesuguseid, neil on erinev naha- ja silmavärv, erisugused anded ja loomuomadused, aga see ei tähenda, et nad oleksid erinevad. Poiss mõistab ja kui õpetaja järgmisel päeval küsib, kelleks ta suurena saada tahab, siis ta vastab, et suureks ja õnnelikuks meheks. Selle väljaütlemise peale tõuseb üks tema klassikaaslastest, väike valge tüdruk, püsti ja lausub, et soovib nüüdsest tema sõber olla.

Biograafia

Sündisin Satu Mares Rumeenias. Kümme aastat tagasi kolisime perega Ungarisse. Minu vanavanemad jäid Rumeeniasse ja käin neil tihti külas. Mõlemad minu onud on samuti väljarännanud, üks elab Budapestis ja teine Nurembergis, seega olen multikultuursusega üsna harjunud.

Lk 1

1.  Aeg koju minna!

2. Kodu, armas kodu – Tere, ema… Ema, kas ma võiksin suurena valgeks meheks saada?

3. Miks sa tahaksid valge mees olla?

4. Sest… ma… ma… ma ei taha olla teistsugune. Ma tahan, et mul oleks sõpru!

5. Kallis… Jah, me võime olla mitmesugused, aga mitte teistsugused.

6. Meil on teine nahavärv…

7. …või teistsugust värvi silmad…

Lk 2

1. …ja meil võivad olla teised loomuomadused ja anded…

2. Aga me oleme kõik inimesed, elame KÕRVUTI samas maailmas.

3. Ma arvan, et saan aru… ja minust vist ei saa valget meest.

4. Ei, ei saa, aga sinust võib lihtsalt üks suurepärane mees saada.

5. Järgmisel päeval koolis – Kelleks sa suurena saada tahad?

6. Eile oleksin ma vastanud: „Tahan saada valgeks meheks”, aga täna tahan lihtsalt suureks ja õnnelikuks meheks saada.

7. … ja mina tahan lihtsalt sinu sõber olla!

8. Aeg koos mängida

9. Maailm ei ole minu ega sinu jaoks, vaid meie jaoks, meie kõigi jaoks!