“Minu vanaisa on postmark“, Laura Ķeniņš

Back

Next

Picture 1 of 1

Kokkuvõte

Kuigi Läti soovib väljarännanud lätlaste ja nende perekondade naasmist Lätti, on „tagasi“ kolimine riiki, kust mu vanavanemad emigreerusid, olnud vahetevahel segane ja stressi tekitav. Kuid ühel päeval postkontoris tundsin tõesti, et sobin siia.

Elulugu

Mu vanavanemad kolisid Teise maailmasõja ajal Lätist Kandasse ja olid kohaliku Läti kogukonna aktiivsed liikmed. 2005. aastal külastasin esimest korda Lätit ja kolisin siia 2012. aastal. Töötan Riias kunstniku ja ajakirjanikuna.

1. Minu vanavanemad kolisid pärast Teist maailmasõda Lätist Kanadasse, nagu paljud teised lätlased.

2. Ja mitte päris otse: kõigepealt saadeti nad natside Balti okupatsiooni ajal Saksamaale tööle

3. Siis olid nad põgenikena Prantsusmaal, kus mu vanaisa lõpetas õpingud heliloojana ning talle pakuti tööd Kanadas

4. Ja palju hiljem tulin mida Kanadast Lätti elama.

5. Läti immigratsiooniseaduse kohaselt olin mina sündinud “trimdinieks” ehk välislätlane / TERE

6. Vahel tunnen end lätlasena ja vahel mitte / Tere päevast, kohv palun (aktsendiga läti keeles) / Jah, meil on küll kohvi (naerdes, inglise keeles)

7. Torumees: Mul läheb aega, olen siin selle VÄLISMAALASEGA / Klient: Ei, me ei pea teile maksma, siin ei käi asjad nii!

8. Aga 2012. aasta novembris andis Läti Post välja margikomplekti heliloojate piltidega. Üks neist oli minu vanaisa.

9. Kaheksa seda marki, palun. / Neid?? Oled kindel? / Jah… see on mu vanaisa!

10. Postiteenindaja andis mulle mõned suured margid täislehtedelt ja oma vanaisa markidega tundsin end tõelise lätlasena.