“Venelased kui Läti suurim rahvusvähemus”, Sabine Moore

Kokkuvõte

Selles kuueleheküljelises koomiksis tutvustan ma iseennast ning jutustan enda isiklikust kogemusest olles sündinud Lätis, kasvanud üles välismaal ning tulnud õppima tagasi Lätti. See on minu kultuuriline taust. Selle loo fookuseks on sünnijärgsete lätlaste ja lätivenelaste vaheline kultuuri- ja keelebarjäär. Kirjeldan lühidalt Läti keerukat ajalugu ja liigun sealt edasi mitte vähem kompleksesse tänapäeva. Jutustan enda kogemuse põhjal Lätis elavatest vene immigrantidest. Olukord on avalikkuses arutlemiseks raske, arvamustepõhine ning inimesed valivad pooli. Selle koomiksi lõpus jõuan järeldusele, et igasugune võimalik muutus võtab aega, kuid see muutus on alanud.

Biograafia

Õpin Läti Kunstiakadeemias visuaalkommunikatsiooni erialal ning olen lõpetanud Janis Rozenthali nimelise Riia Kunstigümnaasiumi.

Leht 1

1.Tere, minu nimi on Sabine. Veetsin kogu oma lapsepõlve Inglismaal. Olen Läti päritolu. Minu ema teine abikaasa on austraallane.

2. Elan hetkel Lätis. Räägin soravalt inglise keelt ja ma tean, mida tähendab olla teistsugune.

3. Mul on kõikide inimeste suhtes positiivsed ootused, nende rahvusest sõltumata. Olen elanud, õppinud ja töötanud koos paljude erinevate inimestega erinevatest riikidest.

4. Räägin veatult läti keelt ning oskan natuke vene keelt.

5. Tunnen end venelätlaste suhtes sellegipoolest ebakindlalt.

6. Vastastikune negatiivne suhtumine tuleneb erinevast ajalookäsitlusest ja suhtlemise piiratusest.

7.Minu Läti vanavanematel oli venelastest oma nägemus..

 

Leht 2

8. Üle 60-aastased inimesed Lätis kipuvad arvama, et venelased on “pahad” inimesed, ja marurahvuslikud. Arvatakse, et enne Teist maailmasõda oli Läti vaba, külluslik riik koos õitsva majanduse ja rahvusidentiteediga.

9. Pärast Teist maailmasõda kuulutas NSVL Läti enda liikmeks. Asjad muutusid. Inimesi küüditati. NSVL toetas vene keele kasutamist oma territooriumil. Väga palju vene keelt kõnelevaid inimesi seadis end Lätti elama. Et juurde tulevatele inimestele ruumi teha kompromiteeriti lätlaste kodusid, et nendesse enam inimesi elama mahutada. Levis üldine hirmutunne.

10. Kuid tegelikult olid Lätis ka enne seda mõned venelased. Esimene voog inimesi saabus 18. sajandil, kui Vene tsaar Läti territooriumi oluliseks kaubandusteedele ligipääsuks tunnistas.

11. Aga enne seda mitte. Nad olid sissetungijad. Erinevalt sellest, mida paljudel venelastel meeldib väita.

12. Niipalju ajaloost. Minu vanematel polnud venelastest mingit oma nägemust.

13. Nad pidid seda keelt koolis õppima ja nad räägivad siiani soravalt vene ja läti keelt. Minu tänastest sõpradest on paljud poolvenelased või on kasvanud üles vene perekondades.

14. Statistika kohaselt on 40% Läti pealinna Riia elanikest vene rahvusest.

15. Riia tänavatel … Inimesed pöörduvad sageli minu poole, et küsida teed või muud lihtsat abi. Kui ma ei vasta täielikult vene keeles, siis võivad nad “uhkelt” pea ära pöörata …

 

Leht 3

16. Olles erineva päritoluga käivad venelased vene koolides, kuulavad vene muusikat, vaatavad Vene telekanaleid, õpivad Vene ajalugu.

17. Üheks suurimaks probleemiks on see, et sel viisil lülitavad nad lätlased oma elust välja. Minu jaoks on sellised olukorrad masendavad. Ma oleksin saanud aidata.

18. Nad oleksid justkui meist lahti ühendatud.

19. Nad kasutavad nii palju energiat et säilitada seda, kes nad on, kes nende vanaisad olid. Edasi liikumiseks ei jätku energiat. Lätivenelased räägivad oma keelt loomulikult ka erineva aktsendiga kui Venemaal.

20. Kuna kasvasin üles “poolvälismaalasena” ning pidin selleks, et aktsendivaba Läti keelt rääkida lisaks harjutama, tunnen mõndade venelastega lähedust.

21. Sellest hoolimata blokeerivad tavapärastes sotsiaalsetes olukordades enamik võõraid venelasi mind vaimselt ära kui “lätlast” (nähtamatu piir)

 

Leht 4

22. Aga üldiselt hoiavad nad Euroopa ajaloo & kultuuriga distantsi, välja arvatud reisides.

23. Nad on puhkusel olles väga elavad ning avatud turistid. Aga Lätis olles hoiavad nad end tagasi.

24. Kõigil venelastel ei ole tumedad juuksed nii nagu kõik lätlased pole blondid. Kuigi jah, kõik minu lätlastest esivanemad olid blondid, mistõttu on mul nii lihtne oma juuksed siniseks värvida.

25. Ha.

26. Kodus on nii palju rassismi.

27. Ma tõesti usun, et meil on vaid aega vaja.

 

Leht 5

28. Olukord hakkab tasapidi muutuma…

29. Koolireformide tulemusena peab 60% õpetatust olema läti keeles. Noored on kakskeelsed.

30. Mõlema, nii lätlase või venelasena sündinuna on lihtsam leida tööd, kui oskad mõlemat keelt.

31. Näiteks… Mul võttis kauem aega, et õppida läti keelt, aga kohvikus töötamiseks pole mu vene keel ikkagi piisavalt hea.

32. See ei loe, et oskan perfektselt inglise keelt!

33. Lätlaste ja lätivenelaste vahel on keeleline ja kultuuriline barjäär, mis takistab omavahelist suhtlemist ja loob negatiivseid stereotüüpe.

34. Me saame oma ajaloost üle.

 

Leht 6

35. Me loome nüüd uut ajalugu.

36. Mulle tundub aina enam, et meie maailma “sünged perioodid” … Sünged perioodid kuuluvad minevikku.

37. Saame lõpetada ära inimeste arvustamise nende rahvuse põhjal.. ning näha selle asemel individuaalset isikut, nagu seda kõik teised kõikjal mujal teevad.

38. Meil on sama pass, sama lipp.. sama loodus!

39. Usun, et meie suhtlemine kindlasti paraneb.

40. Kuid see võtab aega.